Sadu tuhandeid tunde veeretand tundeid, mida ei tunne
Selged saatusejooned peopesas noolsirged nüüd jooksevad ringe
Sul mõnikord ma jään ja siis jälle läen
Miks ainult kaugemalt sind selgelt näen?
On mesimagus õhk, kus hingata ei saa
Mind sulatamas iga sammuga
Sul mõnikord ma jään ja siis jälle läen
Miks ainult kaugemalt sind selgelt näen?
On mesimagus õhk, kus hingata ei saa
Mind sulatamas iga sammuga
Sa ära ära jahtu, kuni on öö
Sa ära ära jahtu, kuni ma tulen
Sa ära ära jahtu, kuni on öö
Sa minu ahi, mille küte ma olen
Mööda maailma joostes sööstnud peaees vaid tulle, põletades nii tunde
Nüüd jalutan pilvelävel, unes või ilmsi ja leidsin su silmist
Mu enda mõtteid, mis ei lase uinuda
Vastuseid andmata sa suutsid tabada
Mu enda mõtteid, mis ei taha vaibuda
Vastuseid andmata mind läbi näed
Sa ära ära jahtu, kuni on öö
Sa ära ära jahtu, kuni ma tulen
Sa ära ära jahtu, kuni on öö
Sa minu ahi, mille küte ma olen
Sul mõnikord ma jään ja siis jälle läen
Miks ainult kaugemalt sind selgelt näen?
On mesimagus õhk, kus hingata ei saa
Mind sulatamas iga sammuga
Mu enda mõtteid, mis ei lase uinuda
Vastuseid andmata sa suutsid tabada
Mu enda mõtteid, mis ei taha vaibuda
Vastuseid andmata mind läbi näed
WRITERS
Merili Käsper, Hardi Volmer, Steven Ilves, Grete Paia